19. augustil esitleti Eesti Panga muuseumis Tartu Ülikooli majandusteadlaste koostatud uuringut, mis annab põhjaliku ülevaate Eesti pangavälisest krediiditurust ning tarbijakrediidipakkujate rollist tänapäeva majanduses. Uuringust selgub, et Eesti pangavälised tarbijakrediidi pakkujad täidavad olulist rolli Eesti finantsmaastikul, mis toob uusi väljakutseid nii krediidipakkujatele, tarbijatele kui ka järelevalveasutustele.
Loe uuringut täismahus siit (PDF).
Uuringust selgub, et pangavälised krediidiandjad, näiteks väikelaene ja järelmakse pakkuvad ettevõtted, on Eestis laialt levinud, pakkudes teenuseid kümnetele tuhandetele inimestele. Nende roll finantskaasatuse suurendamisel ja valikuvõimaluste pakkumisel on kasvanud, samal ajal kui regulatsioon ja tarbijate teadlikkus ei ole alati ajaga kaasas käinud.
„Tehnoloogiline areng, sh infotehnoloogiliste lahenduste järjest kasvav roll ühiskonnas, tarbijate eelistuste muutused ja tihe konkurents finantssektoris on tinginud selle, et pangavälise krediidituru segment on muutumas järjest mitmekesisemaks ja ka keerulisemaks, mis seab uusi väljakutseid nii krediidipakkujatele, tarbijatele kui ka järelevalveasutustele,“ kirjeldas Mark Kantšukov, uuringu vastutav autor.
Eesti Krediidiandjate Liidu juhatuse liige Siim Juks rõhutas, et pangavälised krediidiandjad täiendavad Eesti finantssüsteemi. „Need ettevõtted pakuvad paindlikke ja innovaatilisi lahendusi tarbijatele, kellele traditsiooniline pangandus ei pruugi põhjusel või teisel sobida. Samas antakse laenu vastutustundlikult, mida tõestab kõrge laenutaotluste keskmine tagasilükkamise määr (81,7% 2024. aastal),“ ütles Siim Juks.
Uuringu kohaselt on pangavälised krediidiandjad sageli ainus finantsvõimalus neile, kellel puudub ligipääs pangalaenudele. Regulatiivne surve ja avalikkuses levinud väärarusaamad panevad aga sektori ettevõtted tihti keerulisse olukorda.
Mark Kantšukovi sõnul peab poliitikakujundamises arvestama, et krediidituru arengu ja jätkusuutliku toimimise seisukohast on oluline tagada tasakaal tarbijakaitse ja finantsturu efektiivsuse ning innovatsiooni toetamise vahel. „Pangavälise krediidituruga seonduvaid probleeme ei saa lähendada ainult regulatsioonide abil: tähtsal kohal on elanikkonna finantskirjaoskus, üldisemalt laenamiskultuur ja nende edendamine, võlanõustamine ja hästi toimivad sotsiaalkaitsevõrgustikud,“ rõhutas Kantšukov.
Olulisemad faktid uuringust:
- Pangaväliste krediidiandjate turuosa moodustab 18% kogu tarbijakrediiditurust (2024. aasta lõpu seisuga).
- Pangaväliste krediidiandjate poolt väljastatud keskmine tarbimislaenu summa oli 2024. neljandas kvartalis oli 1 143 eurot, pankade oma 4 341 eurot.
- 2024. aastal kasutasid tarbijad krediitkaarte igapäevase arveldamise ja tarbimise rahastamiseks üle 15 korra rohkem kui arvelduskrediiti (686 miljonit eurot vs 45 miljonit eurot).
- Rahvusvahelises võrdluses on Eesti (pangapõhise) tarbijakrediidi jääk elaniku kohta üks madalamaid Euroopa Liidus; lisaks on võrreldes paljude teiste Euroopa Liidu riikidega väike ka tarbijakrediidi osakaal majapidamiste lõpptarbimises – see viitab teatud mõttes tarbijakrediidituru arengupotentsiaalile, kuid ka elanikkonna üldisele ettevaatlikule laenukäitumisele.
- Ligi veerand ehk 23,9% pangaväliste laenuandjate teenuseid kasutanud tarbijatest ei kontrolli laenuandja tausta.
- Pangaväliste krediidiandjate laenutaotluste tagasilükkamise määr oli 2024. aastal 81,7%, mis viitab, et Eesti krediidiandjad ei väljasta reeglina laene kergekäeliselt ja krediidivõimelisuse hindamisele eelneb enamasti piisav taustakontroll.
- Maksejõuetute klientide osakaal on püsinud stabiilsel tasemel, olles keskmiselt 5-6% vahel.
- Krediidiliinilepingutega klientide arv on väga kiires kasvus: kui 2017. aastal oli tarbimislaenulepingutega klientide arv suurem jooksvate krediidiliinilepingutega klientide arvust, siis 2024. aastal oli viimaseid peaaegu kolm korda rohkem (vastavalt 31 669 ja 86 375).
- Pangavälised krediidiandjad rõhutavad, et nad juhinduvad oma tegevuses kehtestatud regulatsioonidest ning vastutustundliku laenamise põhimõttest. Olulise takistusena nähakse positiivse krediidiregistri puudumist, mis raskendab krediidivõimelisuse hindamist ning avaldab negatiivset mõju nii ettevõtete finantstulemuslikkusele kui ka tarbija valikuvõimalustele
Uuringu peamised järeldused:
- Pangavälised finantseerimisasutused on tänapäevase finantssüsteemi lahutamatu osa ning Eesti pangavälised tarbijakrediidipakkujad täidavad väärtuslikku niši Eesti finantsmaastikul.
- Pangaväliste krediidiandjate kliendibaas kasvab, suureneb nii aktiivsete kui ka uute klientide arv.
- Pangavälise krediidituru segment on muutumas järjest mitmekesisemaks ja ka keerulisemaks, mis seab uusi väljakutseid nii krediidipakkujatele, tarbijatele kui ka järelevalveasutustele.
- Krediidituru arengu ja jätkusuutliku toimimise seisukohast on oluline tagada tasakaal tarbijakaitse ja finantsturu efektiivsuse ning innovatsiooni toetamise vahel.
- Pangavälise krediidituruga seonduvaid probleeme ei saa lahendada vaid regulatsioonide abil: tähtsal kohal on elanikkonna finantskirjaoskus, üldisemalt laenamiskultuur ja nende edendamine, võlanõustamine ja hästi toimivad sotsiaalkaitsevõrgustikud.
Uuringu esitluse raames toimus ka teema arutelu, milles osalesid EKAL juhatuse liige Siim Juks, Mark Kantšukov Tartu Ülikoolist, Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer ja Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonnajuhataja asetäitja Thomas Auväärt.
Uuring Eesti pangavälise krediidituru kohta valmis Eesti Krediidiandjate Liidu (EKAL) tellimusel ja viidi läbi Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rahanduse ja majandusarvestuse õppetooli teadlaste poolt (autorid Mark Kantšukov (PhD), Priit Sander (PhD ja Maire Nurmet (PhD)). Uuringu raames küsitles Norstat 2024. aasta 1000 eraisikut selgitamaks Eesti elanikkonna pangaväliste laenutoodete kasutamisega seonduvaid aspekte.